Lähiala hoonestamisel on aastaid lähtutud maja krundil ideest, kus puudub tuntav side hoonete vahel ja seetõttu puudub ka inimmõõtmeline hoonetevaheline väliruum. Uue avaliku funktsiooniga hoone ehitamine ja seeläbi ka tihedama struktuuriga linnaruumi loomine antud asukohas on Saku ruumilise arengu seisukohast hea mõte. Hoonete planeering ja arhitektuurne kontseptsioon tugineb alale koostatud detailplaneeringus määratud ehitusõigusele.

Esitatud arhitektuurne lahendus lähtub järgmistest põhimõtetest:
• hoonete kompleks on osa avalikust ruumist, s.t. et on oluline luua tuntav side lähiümbruse avaliku ruumi laiendamise kontseptsiooniga;
• kasutada maksimaalselt olemasoleva maapinna reljeefist tulenevaid võimalusi avaliku ruumi mitmekesistamiseks;
• luua kooli ja spordihoone vahele inimmõõtmeid arvestav väliruum ja siduda see hoonete sissepääsudega;
• kavandada loogilised ja mugavad ühendused ühistranspordi peatustega;
• siduda olemasolevad kergliiklusteed kooli ja spordikeskuse esise väljakuga;
• luua koolile ja spordikeskusele head juurdepääsud sõiduautoga.

Need kontseptuaalsed põhimõtted on liidetud arhitektuurses kompositsioonis üheks tervikuks. Selge ja hästi seotud ruumikontseptsioon on loodud soovist luua koolihoones kaasaegne õpikeskkond, väärtustades samas ka uue hoone võimalusi senise väliruumi rikastamisel. Õppehoone ja spordihoone mahtude paigutuses on lähtutud asukoha reljeefist, haljastusest ja olemasolevast hoonestusest mõjutatud mastaabist. Koolihoone ja spordihoone kompositsiooniline jagamine kaheks hoonemahuks on taotluslik, eesmärgiga luua kompaktne, kuid samas linnaruumiliselt Saku aleviku maastaabist lähtuv tasakaalustatud väliruum.