Südalinna kultuurikeskuse idee realiseerimine oleks järgmine suur samm kvaliteetse linnaruumi arengu suunas linna südames.

Ennesõjaaegse Tartu ja sõjajärgse Tartu jäävate 90 aasta vahele jääb kolm inimpõlve ja seetõttu on palju inimesi, kelle jaoks on praegusel Vanemuise tn 1 kinnistul asuval haljasalal Tartu südalinnas kindel koht linnaruumis, seetõttu on ka mõistetav Vanemuise tn 1 kinnistu taashoonestamise kava põhjustanud ägeda väitluse.

Meie kultuurikeskuse arhitektuurne idee tugineb kavandatava ala ja lähialade ruumilisele analüüsile ja aegade jooksul kujunenud seostele, s.o. olemasolevale tänavatevõrgule, olulistele jalakäijate liikumissuundadele, samuti on meile olulised ligi 90 aastased puude alleed, side Emajõega, aga ka tänane autoliikluse intensiivsus ja sellest tulenevad probleemid.

KESKUSE PAIKNEMISE JA KUJU TEKKE IDEE LÄHTUB EESMÄRGIST

VÕIMALIKULT VÄIKE KOMPAKTNE HOONESTUSALA JA VÕIMALIKULT SUUR PARGIALA, s.o. KOMPROMISSI LOOMINE EHITISRUUMI JA ROHERUUMI VAHEL

TARTU südalinna kultuurikeskuse arhitektuurne lahendus lähtub meie jaoks kolmest olulisest põhimõttest:

•

säilitada maksimaalselt olemasolevat haljasala ja soodustada sellel alal mitmekülgsema linnamaastiku teket

•

hoone paigutus krundil peab arvestama lähialale ehitatud hoonete mõjuga avalikus linnaruumis, kandes samas väärikalt olulise kultuurikeskuse rolli

•

hoone arhitektuurne kompositsioon peab sobituma pargialaga ja moodustama koosmõjus toimiva tervikliku välisruumilise ansambli

Need kolm olulist põhimõtet on arhitektuurses kontseptsioonis liidetud üheks tervikuks. Funktsionaalselt selge ja hästi seotud ruumikontseptsioon lähtub hoone toimimiseks esitatud soovidest ja nõuetest. Selleks on kavandatud ‘‘nn. kompaktse ruumi’’ põhimõtetest lähtuv hoone, kus vastavalt kultuurikeskuse funktsioonile toimivad erinevad keskuse osad, s.o. linnaraamatukogu, kunstimuuseum, sündmuskeskus, kino ja neid toetavad ruumid nii iseseisvalt kui koosmõjus. Lihtsa geomeetriaga, kuid silmatorkava väliskesta sees ja peal on kõik keskuse funktsioonid seotud läbi keskse ühisala toimivaks tervikuks.

Kultuurikeskusele loovutatud maapealne pargiala on planeeritud keskuse katusele, kavandades katusele kaasaegse avaliku ruumi, kuhu on põhjust tulla suvekinosse, nautima päikest ja vanalinna vaadet, vaadet Emajõele või minna katuserestorani.